Valge varjundid

Käisin Looduse Omnibussiga Manijal. Kõndisime Munalaiu sadamast kilomeetri jagu üle paksu merejää nagu jäätunud kõrbe, saarel aitas Mark Soosaar aega veeta ja suppi pakuti ka.

Kogu saar oli paksu valge härmatisega kaetud, vähemalt kirdekaarest vaadatuna (lõunaküljelt olid kadakad täitsa kadakavärvi). Ma mõtlesin enne, et Ülo Sooster mõtles oma lummavad valged kadakad välja, aga ilmselt oli ta kuskil originaali näinud.

Nagu kõnniks hiiiglaslikus valges maalis, kõik on vaikne ja härmatanud. Lainetaval merejääl erinevad lumemustrid ja jääkuhjatiste pitsid. Merejää on imeline oma lillakates, sinakates ja rohekates varjundites. Selline tardunud elujõud toetab mu härmas hinge. 

Veebruaripäike paistis heledalt ja tuult peagu polnud.