Kõndisin niiduvaheteel, kui rästik mu jala juurde sööstis. Ta liikus ülikiiresti, ma ei jõudnud veel õudusest karjatadagi, kui ta juba otsa ümber pööras ja tagasi kõrgesse rohtu roomas. Karjatasin oma karjatuse ära ja mõtlesin, et madu on minu mütoloogias muutuste loom. Viskasin siis oma ärevuse ja vana kehva olemuse ussile järele. Et tema abil maona vabaneda oma vanast kestast, millest olen välja kasvanud ja säravama ja suuremana homsesse astuda.
Paar päeva hiljem vahetasin oma arvutis taustapildi ära. Nüüd
on Remo Savisaare luha-sinirind. Enne oli üks teine tema linnupilt. Uus elu on
alanud. ;-D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar