Üks keeleteaduse doktorant ei teadnud avaliku esinemise ajal eesti sõnade tähendust. Mis on osavõtlik, liiderlik, tüüne. Sellest tuli palju kisa. Ühed arvasid, et sellist keeleteadust pole vaja. Kogu Tartu Ülikooli õpe on väärtusetu. See tuleb tühistada. Teised arvasid, et keel muutub ajas ja eri põlvkondadel ongi sõnadel eri tähendused. Mis need keeleinimesed ja muidu arvajad näägutavad, ei lase inimestel rahus elada. Kogu keelehooletöö tuleb tühistada ja las igaüks väljendab end nii, nagu heaks arvab.
Kahjuks ma ei mõelnud seda lugu välja. See ei ole halb unenägu. Meil ongi saanud kombeks inimesi tühistada, kui nad arvavad teistmoodi*. Vaatasin seda olukorda sügavuti. Minus tekitas see hirmu. Mis siis, kui mina eksin? Kes teeb, sellel ikka juhtub ja kõigi meele järele polegi võimalik olla. Siis tullakse ju kambakesi mind tühistama ja ilmselgelt kogu mu eksistents seatakse kahtluse alla. Parem ma ei tee midagi. Olen vaikselt kodus ja tikin. Ja seda tikitud eset ma ei näita kellelegi. Peidan kapipõhja. Ainult nii on kindel, et keegi ei saa selle kohta midagi öelda. Siis ma ehk ei saa haiget. Mul tegelikult on valus isegi võõraste inimeste tühistamist kõrvalt vaadata. Nii et ma parem ei tee meediat ka lahti. Parem ei kohtu inimestega. Inimesed on hirmsad.
Ainult et elu jääb nii elamata ja tegemised tegemata.
Mõtlesin uuesti. Tükk aega mõtlesin. Kuidas teha nii, et ei võtaks isiklikult seda, mida öeldakse, vaid kuulaks seda valu, mis nende reaktsiooni taga on. Lapsepõlves tehtud liigset mõttetut kriitikat, põlvkondade konflikti, sugupõlvede traumat. Lihtsalt kuulaks ja laseks sel kõigel minna.
Ja siis kuulaks uuesti. Kuulaks oma hingekõrvaga seda, mida mulle on lapsena kriitilist öeldud. Seda on palju. Mida on öeldud selle kohta, mida pean väärtuslikuks. Mida on öelnud arstid, keskkonnakaitsjad, õpetajad... Mida on öelnud inimesed, kes on haiget saanud. Kuulaks seda selle kõrvaga, et neil oli valus. Neil on valus. Mul on valus. Ja nähes kõike seda valu, mida mina olen seda kuuldes tundnud, hoiaks end armastuse soojuses. Armastust ja valgust meile!
Imelist kevade algust!
* Tühistamise all ma pean silmas erinevate arvamuste olukorda, kus tundub, nagu vaidluses osalejal oleks eesmärgiks mitte võit teise poole üle, vaid vastase täielik hävitamine.
