Kaks kassi

Meil on kaks kassi. Ühe nimi võiks olla Vastupidavus ja Toimetulek: ta on õues üle elanud mitu talve, enne kui meie pere kassiks hakkas. Kui ta õuest tuppa tuleb, läheb otsejoones söögikausi juurde ja võib juhtuda, et pärast küsib niisama otsejoones õue tagasi. Inimesega suhtleb üsna pragmaatiliselt – siis, kui tahab süüa, sooja või silitust, tühja loba peale pigem aega ei raiska. Tema tütre nimi võiks olla Õrnus ja Tänutunne: inimese abita ja ainult välitingimustes see loom toime ei tuleks, küll aga oskab ta oma elu ja hoolitsuste eest tänulik olla. Tuppa tulles alati tervitab ja tänab. Vahel jälgib inimest tema askeldustes, hoogsamate inimeste eest poeb peitu, kui nii tundub.

Söögikausi juurde jõuab Toimetulek alati esimesena, aga Õrnus lükkab ta sealt õrnalt eemale, mille peale Toimetulek leiab kiiresti teise söögikausi. Õrnus tahab vahel noorustuhinas Toimetuleku sabaga mängida või keksib niisama. Toimetulek tühja-tähja peale oma energiat ei kuluta. Kui Õrnus tüütama hakkab, siis pahandab temaga. Vahel kargab Toimetulek Õrnusele ka niisama heast peast turja. Võib-olla vanast vimmast, kuigi tal võiks olla põhjust tänutundeks, sest Õrnus on põhjus, miks me Toimetuleku kodustasime. Ja midagi on ta Õrnuselt ka õppinud. Nüüd ütleb temagi õuest tuppa tulles tervitussõna.